Essee "Ukraina lugu läbi Tõmošenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks"
meie, endise Nõukogude Liidu osa, poliitik pidi olema see, kes esindas Euroopas laiemalt
levinud lühiperspektiivis kasu toovat seisukohta.
Mulle tundub aga, et Euroopa võimetus majandus- ja finantskriisiga sisuliselt võidelda
on halvanud ka Euroopa niigi keerulist diplomaatiat ning liiga lühiajaliste tulemuste nimel
ollakse valmis Ukrainat ohverdama. Sest mis muu, kui just Ukraina ohverdamine oleks Põhja-
ja Lääne-Ukrainas endiselt populaarse, sisuliselt ainukese võimaliku opositsioonikandidaadi
toetamisest loobumine. Ma ei julge väita, et Tõmosenko toetamine üldse mingisuguseid
positiivseid tulemusi tuua võiks. Kui Kreml on valmis Ukrainat piisavalt tugevalt toetama, ja
seda nad tunduvad olevat, siis puudub meil igasugune võim Ukraina tuleviku üle kaasa
rääkida. Kuid ka suurriikide poliitikud tunduvad olevat naiivsed, kui usuvad, et Janukovõtsile
järeleandmisi tehes Ukraina klannidel põhinev süsteem muutub.
annaabi.ee 
