Vietnami sõda
ülesehitamisele ning sidemete loomise moskvaga, nõukogude liit osutas suurt majanduslikku
P-Vietnamile ning selle areg kujunes stalinliku sotsialismimudeli raames. 1950-ndate aastate
kesk paiku kuulutati välja ka vabariik L-Vietnamis, seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati
sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Repressioonid
võimuvastaste suhtes ei andnud ka soovitud tulemust, tagajärjed olid oodatule hoopis
vastupidised, 1959 aastal alustas oposisatsioon organiseeritudrelvavõitlust riigi võimu vastu.
1960 aasta lõpul loodud L-Vietnami Rahvusliku Vabastus Rinne mille etteotsa said
kommunistid, kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kustutamise ning P-Vietnamiga ühinemise.
Vabastus rinde pooldajaid hakati nimetama vietkongideks, vastukaaluks kommunistide ideele
otsustas Saigooni juhtkond teha panuse rahvuslusele, Põha Lõuna vahelist sõda mõisteti kui
sõda kommunismi ja natsiolismi vahel. P-Vietnami reziimi toetas N-Liit, L-Vietnami aga USA.