Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Toomas Karjahärma uuringutest selgub, kuidas Euroopa oli imetluse objekt, ihaldatud
märk ja väljakutse, samas ka eestlaste rahvusliku alaväärsuskompleksi allikas.
Tegelikult ei olnud Balti riikidel Lääne orientatsioonile ühtki mõistlikku alternatiivi ei
poliitilises, majanduslikus, kultuurilises ega julgeoleku vallas. Eelkõige püüdsid
haritlased iseennast veenda Euroopasse kuulumises, 1930.a-te teisel poolel peeti
Euroopasse kuulumist iseenesestmõistetavaks.
Oponeeriva vaate pakkus Oskar Loorits, viidates eestlaste kuulumisele uurali rahvaste
perre ja nimetades eestlasi Ida vaimu lasteks. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson
kõnelesid Eesti asendi dualismist, mis üheaegselt lahutab ja ühendab Euroopa kahte
poolt.
1931 esinesid Karl Pusta ja Jaan Tõnisson Rahvasteliidus avaldusega Euroopa
ühinemiseks. Euroopa Uniooni toetati aktiivselt julgeoleku kaalutlustel ja nn igavese
rahu ideedega seoses. Samal ajal oli Euroopa aga üks killustatumaid piirkondi