"oponeeriva" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Toomas Karjahärma uuringutest selgub, kuidas Euroopa oli imetluse objekt, ihaldatud märk ja väljakutse, samas ka eestlaste rahvusliku alaväärsuskompleksi allikas. Tegelikult ei olnud Balti riikidel Lääne orientatsioonile ühtki mõistlikku alternatiivi ei poliitilises, majanduslikus, kultuurilises ega julgeoleku vallas. Eelkõige püüdsid haritlased iseennast veenda Euroopasse kuulumises, 1930.a-te teisel poolel peeti Euroopasse kuulumist iseenesestmõistetavaks. Oponeeriva vaate pakkus Oskar Loorits, viidates eestlaste kuulumisele uurali rahvaste perre ja nimetades eestlasi Ida vaimu lasteks. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson kõnelesid Eesti asendi dualismist, mis üheaegselt lahutab ja ühendab Euroopa kahte poolt. 1931 esinesid Karl Pusta ja Jaan Tõnisson Rahvasteliidus avaldusega Euroopa ühinemiseks. Euroopa Uniooni toetati aktiivselt julgeoleku kaalutlustel ja nn igavese rahu ideedega seoses. Samal ajal oli Euroopa aga üks killustatumaid piirkondi