Euroopa etnoloogia kokkuvõttev lugemispäevik
ületada. Ta lahkab oma uurimisprojekti „Kultuur ja klass. Uurimus sotsiaalsetest ja
kultuurimuutustest Rootsis 1880-1980“. Tema eesmärk polnud mitte uurimine ise, vaid pigem
materjali süvaanalüüs.
Olulisemad punktid:
Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni, et mitte vaja ei ole uurida üksi
kultuuri või inimese mõtlemist vaid seda, kuidas mõjutab kultuur inimese mõtlemist ning
igapäevaseid valikuid.
Victoria-ajal oponeeriti kultuuri ja loodust. See mõte on mulle võõras ning seetõttu
kirjutasingi selle siia. Loodust mõistetakse kui kaost, primitiivsust ja distsiplineerimatust, kuid
kultuuri kui tsivilisatsioon, korrastus ja peensus.
Kultuuriklassi ja töölisklassi ei saanud tol ajal ühtseks muuta. Kultuuriklassi ja töölisklassi
taust ning maailmavaated on hoopis erinevad.
Miks on süvaanalüüs vajalik?
Miks kõrvutati loodust ja kultuuri?
annaabi.ee 
