GERONTOLOOGIA
osa ajast teadvuseta, on ilmselt suremas.
Tõstes opiaadiaannuseid, saadakse patsient rahulikuks. Hingamisagooniaga kaasnevaid korinaid
saab leevendada skopolamiiniga. Kui patsiendil on tekkinud sooltesulgus, saab leevendada
iiveldust ja oksendamist antiemeetikumidega, haloperidooliga, metaklopramiidiga. Kõhuvalu
saab vähendada glükopürooniga. Nii põetatud haige saab suu kaudu lonkshaaval vedelikku ja
võib elada nädalaid.
Tuleb vältida ravimite kõrvaltoimet. Opiaatravimid tekitavad väsimust, mille taga tingitud
kurnatus, mis kaob unega. Pärast mõnepäevast puhkust tunneb haige end taas paremini. Kahjuks
suhtutakse opiaatravimitesse eelarvamustega ja sellepärast kasutatakse neid väga ettevaatlikult.
Arstil tuleb vahel minna ka kompromissile.
Põetusrühm
Põetusesse rakendatud isikuid tuleb pidada põetusrühma liikmeiks, kellel igaühel on oma koht ja
ülesanne. Rühma tähtsaim isik on loomulikult patsient ise, kes otsustab kõige üle. Patsient ei ole