Lambakarjus ja aeg
tahan ma sulle head teha."
"Hea isand, sinu lahkus on suur, kuid minu soovid pisukesed," utles
lambakarjus. "Haljas rohi lojustele ning lonks vett kuivanud kurgule on
koik, mida ma vajan."
Vooras aga ei jatnud: "Ma kutsun sind endaga kaasa. Kai minuga teed
ja ma naitan sulle, kuidas sa void saada rikkaks ja lugupeetud meheks,
kelle sonal on kaalu kulas ja kelte kojas votavad leiba linna voimukandjad.
Tule mu teekaaslaseksja ma opetan sulle kogumise kunsti, ma juhatan
sind linna, kus kojad on joukad, kus koik aidad on vilja tais ja kus rauga
paevad mooduvad muretult. See on linn, mille elanikud oskavad aega
kalliks pidada, nad on joukad ja nende kohud ei riidle nendega. Uhtki
vaest seal pole ning kerjust ei nae kuskil. Sellesselinna tahan ma sind
juhatada."
Lambakarjus heitis Voora poDle uuriva pilgu ja silitas motlikult oma
sugavmusta habet. Siin Dli keegi, kelle jutt oli magus ja lubadused suured.