Begiinid
Igal majal oli oma aed.
Majades elasid naised ja tüdrukud koos ühistutena. Nad olid
väga vaesed neile kuulusid vaid nende rõivad ja säng.
Ometi polnud nad kellelegi koormaks.
Oma kätega tööd tehes, pestes villa ja rõivaid, mida
neile linnast saadeti, teenisid nad iga päev küllalt selleks, et
kulutusi piirates jaksasid tasuda oma kohustuse kirikule ja
oma napist varast väikesi annetusi teha.
Igas majas oli üks naine, keda kutsuti magistra
operumiks . Ta juhtis töid ja töötegijaid nõnda, et "kõik asjad
olid truult jumala järgi tehtud".
Mälestustes kujutatakse nende naiste ja tüdrukute
igapäevaaskelduste rutiini. Peale hommikust keskkirikus
peetud missat läksid begiinid tagasi oma majadesse, kus
nad töötasid hääletult ja palvetades. Igas majas luges kaks
selleks ülesandeks kõige paslikumat naist kordamööda kõva
häälega psalme ja Ave Mariat. Õhtul läksid nad taas
hetkepalvusele oma kirikusse.
annaabi.ee 
