Geneetika ajalugu.
1910-1925- pärilikkuse kromosoomiteooria, T.H. Morgan.
1941. aastal avastati, et geen kodeerib valku
1944. aastal tõestas O. Avery, et pärilikkust kandev materjal on desoksüribonukleiinhape.
1953. aastal kirjeldasid J. D. Watson ja F. H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuuri.
1961. aastal avastati, et geneetiline kood on kirjutatud kolmest nukleotiidist koosnevate triplettidena
1961. aastal avastati mRNA ning F. Jacob ning J. Monod avaldasid geeni regulatsiooni operonimudeli
1970. aastal avastasid H. Temin ja D. Baltimore retroviirustest ensüümi pöördtranskriptaas, mille abil
toimub DNA süntees RNA-lt.
1977. aastal töötati välja meetodid, millega oli võimalik DNA-d suurtes hulkades lugeda.
PÄRANDUMISE ALUSED
DNA (desoksüribonukleiinhape)
Ehitus. DNA on madalmolekulaarne aine, mis koosneb viiesüsinikulisest suhkrust desoksüriboos,
fosfaatrühmast ja lämmastikalusest