tRNA geene. Transkriptisooni faktorid. Polümeraasid I, II ja III interakteeruvad oma promootoritega transkriptsioonifaktorite vahendusel. Transkriptsioonifaktorid on DNA-le seonduvad valgud, mis tunnevad ära ja initseerivad transkriptsiooni spetsiifiliste promootorjärjestuste juures. 3. Transkriptsiooni regulatsioon prokarüootides. Ühe metaboolse raja geenid kromosoomis on grupeeritud klastriteks, mida nim operonideks. See võimaldab koordineritud ekspressiooni. Operaatoriks nim regulatoorset järjestust, mis eelneb klastrile ning mis määrab selle transkribeerimise. Regulatoorsed valgud kontrollivad geenide transkriptsiooni operaatorite vahendusel. Induktsioon ja repressioon on operonide transkriptsiooni kontrollimise meetodid. Induktsioon on geenide ekspressiooni suurenemine vastuseks metaboliidi (substraadi) kontsentratsiooni tõusule. Repressioon
järjestuste homoloogia tuvastamisel, Pärast võrdlust saab võimalikuks evolutsioonipuude koostamine, molekulaarse evolutsiooni uurimine ja cis-toimivate elementide leidmine. 29. Geenide arv ja tihedus. Geenide arv: Arhedel ja bakteritel väikseim, ainuraksetel eukarüootidel suurem, hulkrakseil suurim. Tihedusega vastupidi. 30. Mis teeb genoomi tasemel inimeset inimese. Erinevused organismide vahel geenide ekspressioonis: Eukarüootsed geenid valdavalt ei ole organiseeritud operonideks nagu bakteriaalsed. Kuigi C. elegans suur osa geenidest esinevad operonides on nad funktsionaalselt erinevad prokarüootide omadest, DNA metülatsioon on universaalsem metazoadel, Genoomne imprinting esineb vaid imetajatel, Esinevad selgroogsetele iseloomulikud kohastumused (adaptatsioonid) n.n. immuunsüsteem-seoselised, hormoonseoselised, Imetajatele iseloomulikud kohastumused n.n. X-inaktivatsioon, platsenta olemasolu jpm. Mis eristab meid
annaabi.ee 
