Giacomo Puccini
Samuti oli
Puccinile tohutu löök tema ühe libretisti Giuseppe Giacosa surm 1906. aastal.
Helilooja ei suutnud leida enam materjali uute teoste loomiseks. 1910. aastal tuli New
Yorgis lavale "Tütarlaps kuldsest läänest", mis oli küll edukas, kuid see ei peletanud ta
loomekriisi. 1912 a. tabas Puccinit uus raske kaotus - suri Luigi Illica, keda ta pidas
oma vaimseks isaks. Neil raskeil aastail tuli lavale "Pääsuke", kus Puccini, otsides uusi
väljendusvõimalusi, katsetas operetizanrit, kuid teos jäi hübriidseks ooperi-opereti
vahepealseks muusikateoseks ja dramaturgiliselt nõrgaks. Sel perioodil iseloomustab
helilooja elu tohutu suur hulk uusi projekte ja eskiise, mis kõik lõpetamata jäid.
TRIPTÜHHON JA LÕPETAMATA TURANDOT
1918 aastal leidis Puccini pärast pikki aastaid otsinguid uue loomejõu ja kirjutas
"Triptühhoni", kolmest ühevaatuselisest ooperist (traagiline "Mantel", melanhoolne
"Õde Angelica" ja koomiline "Gianni Schicchi") koosneva teose