Kõnetegevuse psühholoogia
Keeletasand:Kõigepeal on vaja ära tunda tajutavad sõnad (nii häälikukoostis kui
tähendus) Igal sõnal peaaaegu on mitu tähendust. Tekstist siis tuleb see sõna tähendus
välja, laps peab aru saama, mis selles kontekstis see tähendab. Heuritiline on variatiivne
ja seega ka küne mõistmine on variatiivne,et kõik saavad erinevalt aru. Tuleb ära tunda
akustilne asi ja jõuda tähenduseni.
Mõttetasand: Lause puhul lisanub ka pragmaatiline tähendus tavaliselt.Et sõnaga tuleb
siis opereedida juba mõtte tasandil. Vaja on jõuda ütluse mõtteni, sidusteksti mõtteni ehk
pragmaatilise tähenduseni ja täielik mõistmine seinseb, kui ma saan aru
kõneleja/kirjutada motiividest, milleks ja miks ta seda kirjutas/rääkis. Tavaliselt tekst
kajastub ju mõtte tuletamist, järelduste tegemist.
Kogu asi saab alguse sensoorsest tasandist ja liigub edasi siis mõttetasandile.
Mis sensoorsel tasandil toimub? See signaal mis silma, kõrva jõuab, jaotatakse
elementideks
annaabi.ee 
