Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena. Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja deÅ?ifreerida käsukood, et teada saada, mida järgnevas tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab iga käsu kahendkood sisaldama järgmisi osi: 1.osa, mida nimetatakse käsukoodiks (operatsioonikoodiks) ja mis määratleb teostatava tehte iseloomu (näiteks kahe arvu liitmine) 2.andmete asukoha (nende aadressid), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid 3.tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha.Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks. Vajalike aadresside vähendamiseks 1-2-ni kasutatakse praktikas mitmesuguseid võtteid nagu: käsuloenduri
lülitused. Andmeimpulsse edastatakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena. Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja dešifreerida käsukood, et teada saada, mida järgnevalt tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab iga käsu kahendkood sisaldama järgmisi osi: osa, mida nimetatakse käsukoodiks (operatsioonikoodiks) ja mis määratleb teostatava tehte iseloomu (näiteks kahe arvu liitmine) andmete asukoha (alguspesa järjekorra numbri e. aadressi), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha. Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks. Vajalike aadresside vähendamiseks 1-2-ni kasutatakse praktikas mitmesuguseid võtteid nagu:
annaabi.ee 
