Sõralistest on sisse toodud muflon ja tähnikhirv, taasasustatud kabehirv. Relvajõud Saksamaa relvajõud komplekteeritakse üldise sõjaväekohustuse alusel ja vabatahtlikest, ajateenistuse pikkus on 9 kuud. Relvajõudude kõrgem juht on tsiviilisikust kaitseminister (sõjaajal liidukantsler), kes juhib relvajõude peainspektori kaudu. Viimane moodustab koos väeliikide inspektoritega sõjalise juhtimisnõukogu, kelle alluvuses on operatiivjuhatus. Relvajõud koosnevad maa- ja mereväest ning õhujõududest. 1991. aastast on Saksamaa relvajõud üha aktiivsemalt osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. 2006 osalesid Saksamaa üksused rahvusvahelisel operatsioonil Afganistanis (ISAF), Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR), Kongo DV-s (EUFOR RD Congo), Libeerias (UNMIL) ja Serbias (KFOR). Saksamaa relvajõud kuuluvad NATO riikide ühendatud relvajõududesse ning Saksamaa territooriumil paiknevad NATO väejuhatused ja mitme NATO
veinitehase ,,Osilia" hoone. Formeeritavad allüksused paigutati nn. Turistide kodusse Kuressaare lossi hoovil, 10. novembril 1941 asuti endisesse Kaitseliidu majja (ERA, f. R-358, n. 1, s. 10, l. 3). Omakaitse algusaja majanduslik olukord oli keeruline, kasutati Saksa sõjaväevõimud toetust maakond oli taanduva Punaarmee poolt rüüstatud. Relvastuseks saadi 80 Vene vintpüssi ja 8000 padrunit, hiljem lisandus trofeerelvi, ka muu varustus ja raha hangiti peamiselt ise. Saksa rindeüksuste operatiivjuhatus andis Saaremaa Omakaitsele õiguse koguda sõjasaaki, ainult ülejääk tuli anda sakslastele. Trofeerelvadena saadi 6000 Vene vintpüssi, 20 poolautomaati, 20 raskekuulipildujat, 70 kergekuulipildujat, ka ilmuti värbamispunktidesse oma relvastusega. Laskemoona saadi umbes pool miljonit padrunit. Sõidu- ja veovahendeid saadi kokku 32 veoautot, 6 sõiduautot ja 10 mootorratast, neist jäeti endale ainult 5 veoautot, 3 sõiduautot ning 7 mootorratast
annaabi.ee 
