JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
hävitamiseks ilma pädeva hindamisotsuseta. Säärane käitumine, kus mingi kampaania käigus
täidetakse iga hinna eest lühikese aja jooksul makulatuuri kogumise plaani, ei lasknud ega
võimaldanud sageli hävitatavate materjalide tsiviliseeritud hindamisprotsessi teostamist.
Tõsist hävitustööd tehti julgeolekuorganite arhiividokumentidega. 1954.aastal -- NSV Liidu
Riikliku Julgeolekukomitee loomisel -- oli selle asutuse operatiivarhiivis arvel 5,7 miljonit
säilikut, 1991. aastal aga ainult 654 300 säilikut. KGB arhiividokumente hävitati eriti
mastaapselt 1954.1955. aastal, kuid ka järgnevatel aastatel oli see tegevus regulaarne. Tänaseni
ei ole avalikustatud, milliste kriteeriumide alusel seda tehti, kuid on ilmselge, et üheks põhjuseks
oli ka poliitilise võimu surve. (Kibal jt 2005)
Perestroika 1985. aastal ei jätnud puutumata NSV Liidus ka arhiivindust. Uuteks eesmärkideks