Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Globaalne, eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Peaassamblee - koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, ennetab ja surub maha agressioone...
kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi. Näiteks on NATO jõud osalenud konfliktide reguleerimises Kosovos ja Bosnia-Hertsegoviinas, samuti Iraagis ning Afganistanis. Kuigi tegu on sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest. NATO-l ei ole oma sõjaväge, tema väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest. Liikmesriikide relvajõud lähevad NATO väejuhatuse operatiivalluvusse alles tõelise sõjaohu korral. Samas kehtib organisatsioonis kollektiivse enesekaitse põhimõte. See tähendab, et relvastatud kallaletungi ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele. Sellisel juhul on lubatud ka relvajõu kasutamine. Uus julgeolekusituatsioon maailmas (kommunismiohu kadumine ja selle asendumine islamiterrorismiga) on sundinud ka NATO-t oma strateegiat muutma. Külma sõja perioodiga
relvastuse osas oli totaalne. 18. novembri hommikul anti 23-kilomeetrisel kaitseliinil kahetunnine ettevalmistav suurtükilöök ligi tuhandest suurtükist. Pealetungi alustasid Punaarmee 109. ja 131. laskurdiviis. Õhust toetas rünnakut Balti laevastiku lennuvägi (ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 1922). Samuti lülitati õhtul lahingusse ka 64. kaardiväe laskurdiviis. 19. novembril anti vahepeal reservis olnud 249. eesti laskurdiviis uuesti 109. laskurkorpuse operatiivalluvusse ja koos 109. laskurdiviisiga asuti 19. novembri hommikul samuti pealetungile. 64. ja 131. laskurdiviis hõivasid samal ajal Vintri piirkonna. Lisaks jalaväele osales rünnakus kaks tankipolku (ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 23 jj., 2729; ERAF, f. 79, n. 1, s. 202, l. 80 jj.). Pilt 7 131. laskurdiviisi 743 laskurpolgu võitlejad sakslastelt sõjasaagiks võetud relvastust üle vaatamas. Oktoober 1944. Foto SMF SMF 3228:4/ 3258:4 67. jalaväerügemendi I pataljoni 2
annaabi.ee 
