Keeleteaduse alused
võib uurida ka eri häälikujärjendite esinemistihedust. Uurida võib ka häälikujärjendite
järgnevustõenäosust.
14. Morfoloogia uurimisobjekt.
Morfoloogia ehk vormiõpetus käsitleb ühe sõna pikkusi üksusi. Siia kuuluvad nii
muutmis- kui ka tuletusmorfoloogia. Muutmismorfoloogia uurib ja kirjeldab sõnade
muutevormide moodustamist ja nende vormide funktsioone. Tuletusmorfoloogia
selgitab, kuidas keeles juba olemas olevatest elementidest saab erisuguste
morfoloogiliste operastsioonide abil moodustada uusi sõnu.
15. Morfeemide liigitamine (seotud morfeem, vaba morfeem, afiks, prefiks,
sufiks, infiks).
Morfeemid võib jagada kahte pearühma:semantilisteks (jagamatud tähendustervikud,
millel on selge tähistussuhe keelevälise maailmaga) ja grammatilisteks (näitavad
keelesiseseid struktuurisuhteid).
SEOTUD MORFEEM- need morfeemid, mis kunagi ei saa esineda iseseisvate
sõnavormidena.
POTENTSIAALSELT VABA MORFEEM- võivad esineda kas omaette või teiste