"Meie aja kangelane"
proosat.
Tema luules eristatakse kahte perioodi: varase noorukiea luule (18281832) ja küpse loomingu
periood (18361841). Tema varasemad romantilised poeemid on küll jäljenduslikud, kuid ereda
vene rahvusliku koloriidiga, nt. ,,Oleg" (1829), Poeemide kangelased on stiihilised mässajad,
sündmused arenevad dramaatiliselt. Küpsel perioodil kirjutas ta lõpetamata romaani ,,Vürstinna
Ligovskaja" (1836). Selle perioodi luules võib eristada operaatorlikku, deklamatsioonilist laadi
(,,Surev gladiaator" (1936), ,,Poeedi surm" (1837). Leidub ka luuletusi, mis meenutavad lüürilisi
novelle nt ,,Vang" (1837).
,,Meie aja kangelane" on Lermontovil ainuke proosa teos. Teos koosneb mitmest iseseisvast osast
("Taman", "Maksim Maksimõts", "Petsorini päevik", "Bela", "Vürstitar Mary", "Fatalist"), mida
ühendab ühine peategelane Petsorin.