Sensorid: veetaseme andur, taimer, õhutemperatuuri andur ja veetemperatuuri andur. Täiturid: infotabloo tulukeste lülitid Reaalaja arvutisüsteem: Üheprotsessoriline süsteem Kommunikatsioonisüsteem: LAN/ WAN pluss liidesed operaatoriga suhtlemiseks, võimalik internetivahendusel mõõdetud andmeid jälgida. Operaatori roll väike, süsteem automatiseeritud. Operaator jälgib sensorite tööd ja vaatab, kas kõik tulukesed infotablool põlevad. Operaatorliides vajalik süsteemi käivitamiseks ja hooldusetöödeks. 1.3. kirjeldage, milline tarkvara on teie valitud RAS-s kasutusel. Valitud reaalajasüsteemis on kasutusel andmebaasi tarkvara(andmete ajalugu on nähtav internetileheküljel) ja kommunikatsioonitarkvara(internetis andmed kuvatakse) ja diagnostikatarkvara(teatud aja tagant kontrollima kas seadmed töötavad korrektselt) . 1.4. Miks on see RAS ja mitte tavaline arvutisüsteem: näidake, milline on teoreetiline erinevus
Kokkuvõte Operatsioonisüsteem laia mõistena võib kirjeldada kui programmide kogumit arvuti juhtimiseks. Üks esimestest opsüsteemidest oli loodud 1969. aastal, tuntud Unix’i nime all. Kaasajal laialdasemalt kasutatav ning tuntuim süsteem on MicroSoft’i Windows. Operatsioonisüsteemi koostisosad eksisteerivad põhjusel, et arvuti eri osad omavahel üheskoos töötaksid. Erinevateks osadeks on: tuum ehk kernel, mälusuperviisor, operaatorliides, seadmete juhtimine, ülesande juhtimise programmid. 9 Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Opsüsteem teeb kasutajale arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada.