Alates 1950. muutus nafta kõige enam kasutatavaks energiaallikaks. 1960 Venezuela eestvedamisel loodi OPEC, kuhu kuulusid Iraan, Kuveit, Saudi Araabia, (tänapäeval 11 liikmesriiki), et kaitsta nafta hinda maailmaturul. 1973 Araabia naftaembargo (keelduti müümast naftat USAle ja teistele lääneriikidele, sest need toetasid Iisraeli. 19781980 Iraani revolutsioon (tootmine vähenes esialgu Iraanis, siis OPECis ja nafta hinnad kahekordistusid). 19801985 OPEC hoiab hinna üleval tootes vähem naftat. 19901991 Pärsia lahe kriis. Iraagi invasioon Kuveiti. Nafta hind kerkis järsult. 1990 puhta õhu akt et kütused saastaks vähem atmosfääri. 19971998 Aasia majanduskriis, nõudlus nafta järele vähenes. 2001 Nafta nõudluse kasv. 2005 Orkaanide rekordaasta. USA nafta infrastruktuur sai märkimisväärselt kannatada. Peamised naftatootjad
langemiseks, oli põhjuseks et tuli uus stabiilne periood suhteliselt madalatega hindadega. Aastast 1987 kuni 1997 nafta hind oli $15-20 vahel. XXI sajandi alguseks turg transformeeris, "müüja turult" "ostja turule". Pikaajaliste kontraktide vastu tulid tarned hulgi turgudelt, milledel hinnad langesid koos nõudluse langemisega. OPEC oli sunnitud langeda tarned pikaajalistel kontraktidel. Nafta kaevandamise jaotus OPECis. Allikas: BA Edasi, nõudluse ja pakkumise muutmine ei mõjunud analoogiliselt nafta hinnataset (pikaajaliselt). Siiski majanduskriis Aasias toonud kaasa hinnatase langemine 1997-1998 aastates. Lüheajalist hinnamõju tegi ka terroristi rünnak septembris 2001 aastas, ning töötajate streik Venetsueelas 2002 aastas. Aga milles on põhjus et nafta hind oli nii muutlik XXI sajandis, kui see ei olnud nõudluse ja pakkumise balansi muutmine
annaabi.ee 
