Veenuse atmosfäär
Aur asendus järjekindlalt suure hulga
süsihappegaasiga. Siit võib järeldada, et Veenusel pole kunagi olnud võimalust
tõeliselt jahtuda, sest ta pole oma taevas iialgi lahti saanud kasvuhoonegaaside tihedast
kihist, olgu siis aurust või süsihappegaasist.
Veenus on äärmuslik näide tihedast ja soojust isoleerivast atmosfäärist kui triiphoone
efekti põhjusest. Ka tänapäeval transformeerub tema pinnani jõudev päikesevalgus
infrapunaseks soojuskiirguseks, millele süsihappegaas on opaakseks barjääriks.
Atmosfääri akumuleeruv soojus põhjustab selle konvektsiooni. Veenuse pinnalt tõuseb
kuumenenud ja kergeks muutunud gaas üles. Atmosfääri ülapiiril vajub jahtunud õhk
uuesti alla. Konvektsioon avaldub tugevates tuultes ja tormides, mida võib jälgida ka
väljastpoolt.
Maad ei tabanud Veenusega sama saatus tänu sellele, et ta asus piisavalt kaugel
Päikesest, et atmosfäär saaks veest tühjaks sadada ja kaotada sel viisil
kasvuhoonekatte
annaabi.ee 
