Rembrandt
ilmub poeb isamaja lävele, kust leiab lohutust ja andestust. Lootuse kaotanud vanakese ja
kahetseva poja- ääretu rõõm kohtumise üle moodustavad pildi emotsionaalse telje.
Vapustatutena ja vaikides on paigale tardunud kõik stseeni tunnistajad.
Nii lihtsat ja geniaalset täiuslikku teost on võimeline maalima ainult suure elukogemusega
inimene ja üliandekas kunstnik- järele mõeldud, kõik oli räägitud, kannatused kannatatud ja
seda juba ammu, pikkade ootuseaastate jooksul. Sellesse hetke on jäänud vaid kohtumisrõõm,
helge ja vaikne.
Maalikunsti kõrvalt viljeles Rembrandt ka graafikat, peamiselt oforti. Tema loomingulisse
laekasse kuulub üle kolmesaja graafilise lehe erinevates käsitluslaadides. Varasemad tööd on
täpsed ja realistlikult selgejoonelised, hilisemad aga rajatud heleda ja tumeda vaheldumisele ,
mis hilisemas eas saavutas sametiliselt maheda ülemineku ja jättis toonmaali mulje. Kuulsaim