Kristjan Jaak Petersonist kirjand
pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud
Klopstock, Herder ja Franzen. Peterson nimetas ennast ,,maarahava laulikuks", ning ta
eesmärk oli algupärase eesti kirjanudse loomine. Ta armastas oma kodumaad, kodu ning
rahavast ning see lõi palju välja ka tema loomingus, ka kasutas ta oma loomingus eesti
rahavaluulet. Kuna Kristjan suri juba 1822, aastal, ehk siis 21 aastat pärast sündi, oli tema
luulepärand väike ning koosnes suuremast osast ootidest ja pastoraalidest. Kuid seda enam on
väärtuslik see, mis ta oma lühikese eluea jooksul Eesti rahvale suutis pärandada. Tema tesosed
avaldati alles 20ndal sajandil, kui Gustav Suits asetas Petersoni loomingu temale väärilisele
kohale, enne seda kahjuks tema loomingut vääriliselt ei hinnatud. Tema oodides oli
iseloomulik värvi- ja kontrastikkal kujundilisusel baseeruv sõnastus ning pastoraalides oli
värsistruktuur palju lihtsam.