"ootamistaktikast" - 1 õppematerjal

Eesti lähiajalugu

Põhiperioodid:  1944. a lõpukuud – suur segadus: ei saadud aru, kes nõukogude võimu vastu, kes ns metsas, kes hoiab mobilisatsioonist kõrvale jne. Ei oodatud tõsist relvastatud vastupanu. Tegelikult oli metsavendluse seisukohast vaadatuna ooteaeg – kumbki pool ei teadnud täpselt, mis toimuma hakkab.  1945. a I pool – metsavendade tegevuse aktiviseerumine. Saadi aru, et lääneriikide abi ei tule, loobuti passiivsest ootamistaktikast, alustati rünnakuid. See aktiviseeris repressiivaparaadi – hakatakse tegutsema metsavendluse vastu, rajatakse agentuurvõrk. Aktiivsemad piirkonnad Virumaa, Võrumaa ja Järvamaa.  1945. a sügis – 4. septembril võeti vastu ühiskäsk, mis oli alguseks ka uuele perioodile. Üritati luua murrangut metsavendade vastases võitluses. Murrangut nõukogude võim mahasurumisel ei saavutanud