Julius Kuperjanov
Veebruarirevolutsiooni taotlesid sõdurid oma ülemale IV järgu Georgi risti, mida annetati
tavaliselt üksnes alamväelastele ning mis oli igale ohvitserile suureks tunnustuseks. Oluline on
seegi, et Tartu päevil, mil JK oli teravas vastuolus enamlastega, ei söeandunud viimased
sõdurkonnas populaarse rindeohvitseri vastu midagi radikaalset ette võtta. Pagunite kandmise
eest anti JK küll tribunali alla, kuid see piirdus avaliku vabandamise nõudmisega.
Kodumaal tegi JK ootamatuilt kiirelt sõjaväelist karjääri. Olles määratud
tagavarapataljoni ülema abiks, tuli seni komando ja roodu juhtimisega piirdunud JK-l hakkama
saada terve väekoondisega- nime poolest küll pataljon, aga arvuliselt oli tegemist brigaadiga.
Saksa okupatsiooni ajal organiseeris JK põrandaalust Kaitseliitu kogu Tartu maakonna ulatuses
ning novembris saigi temast maakonna Kaitseliidu ülem. Rahuajal vastanuks Kaitseliidu
malevapealiku koht vähemalt majori kui mitte kolonelleitnandi auastmele
annaabi.ee 
