Lõhnaainete kasutamise ajaloost
tänavatel männi ja viiruki tõrvikuid ning uusajal, mil herbalistid ja ka mõned arstid
kasutasid erinevaid aroomiõlisid. (Beaumont College; lk 5-7). 16nda sajandi
alkeemikud võtsid kasutusele termini eeterlikud õlid, mida peeti
kvintessentsiks või elueliksiiriks, mis moodustas jumalikke kehasid ja
läbis kõike. Muutus toimus 19ndal sajandil, mil teadlased hakkasid uurima eeterlike
õlide keemilist k oostist ning nende põhjal valmistama sünteetilisi õlisid, millel polnud
aga samu raviomadusi, vaid hoopis mitmed negatiivsed kõrvaltoimed. 20ndal
sajandil avastas prantsuse keemik René Maurice Gattefossé eeterlikud õlid uuesti ja
kirjutas 1937. a põhjaliku teose Aromathérapie. Tema hakkas esimesena kasutama
mõistet aroomteraapia ning pälvis seetõttu tiitli - aroomteraapia isa .