Rannaniidud
orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase
aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku
kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna
kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike
nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn.
2) liivarandade taimekooslused - oosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest -
psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed
taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi
isendid. Esimeseks püsivaks, liiva kinnistavaks koosluseks kõigil Eesti liivarandadel on
merihumuri - liiv-vareskaera kooslus, mille analoogiks Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal on rand-
luidekaera kooslus
annaabi.ee 
