Veekogud
Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena.
Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal.
Seda põhjustab suur vee infiltratsioon õhukese pinnakatte ning lõhelise aluspõhjaga
kõrgustikul, mis imbunud vee jalamil taas välja annab.
Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas,
jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile.
Siniallikad toovad vee maapinnale oosidevahelises nõos, kus asub allikajärvik.
Suurvee ajal ulatub nende üldvooluhulk kuni 100 m/l, veevaesel ajal umbes 10 l/s.
Jõed
Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb
enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka
hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all, näiteks
Kuivajõgi Harjumaal.
Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks.
annaabi.ee 
