Barokiajastu essee
Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat
kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt
oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.
sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning
sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis
pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes
paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris ning vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka
eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega
kirkumuusikazanr.
Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult