Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat
Tegevus toimub väljamõeldud maal nimega
Breughelland (16. sajandi maalikunstniku Pieter Brueghel vanem järgi – grotesksed ja absurdsed maalid nagu
Hieronymus Boschilgi). „Kangelane“ on Surm ehk Nekrotzar, kes teatab, et kavatseb veel antud päeva öösel komeedi
abil maailma hävitada. Ent siis satub ta purjutama koos Vaadi-Peetriga (Piet zum Fass) ja maailmalõpp ning lubatud
Viimne Kohtupäev jäävad seetõttu ära.
Ligeti kasutab siin kollaažitehnikat, vanade ooperivormidenagu opera seria ja opera buffa paroodiat.
Selle kümnendei kõige modernistlikum teos on Mauricio Kageli Staatstheater (Riigiteater; 1971). Kirjutatud Hamburgi
ooperiteatrile. Kasutab kõiki suure teatrimaja võimalusi, ka kavas olevate teiste ooperite rekvisiite ja kostüüme, aga
parodeerides, pöörab kõik pea peale. 16 peaosa (!), suur koosseis – kõik teevad ja kasutavad kõike valesti, teater on pea
peale pööratud.