1830.aastal läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli 1832.aastal kirjutas esimese ooperi Töötas koormeistrina ja muusikadirektorina 1837-1839 töötas kapellmeistrina Riias Elas Londonis, Pariisis, Berliinis 1843.aastal töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina 1849.aastal võttis osa Dresdeni ülestõusust 1861.aastal tuli tagasi kodumaale 1876.aastal avati välismaal spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperimaja Suri Veneetsias Looming Ooperiteooria põhiidee: muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees Ooperid: katkematu lavalise tegevusega draama, jaguneb stseenideks Orkestris on suur osa vaskpuhkpillidel Ainestik Ooperid põhinevad saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise Meloodia Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Mida uut tõi?
Kammermuusikas on ta loonud nii lühipalu kui ka tsüklilisi teoseid klaverile ning teoseid keelpillikoosseisudele. 3. Romantiline ooper ning Wagner Teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süü ja lunastuse idee. Selle kõrval on ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili
Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis, valmis Wagneri esimene püsivalt ooperilavadele jäänud ooper ,,Lendav Hollandlane" ning ta alustas teise väljapaistva ooperi ,,Tannhäuser" kirjutamist. Kuna Wagner võttis osa 1849. A Dresdeni ülestõusust, oli ta sunnitud Liszti abigaZurichisse põgenema, kus elas 10 aastat. 1861. Aastal naasis Wagner kodumaale. Looming : Wagner oli19. Sajandi suurim ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Tema ooperiteooria põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Wagneri ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis ei jagunendu mitte numbriteks, vaid stseenideks. Levinud võtteks oli tema ooperites juhtmotiivid, millega iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikke. Tuntud on ka Wagneri nn lõputud meloodiad, mis kujunesid lühikesest tuumast ja selle arendusest. Lauljatelt nõudis helilooja uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili
Berlioz, F. Liszt Mõiste romantiline realism märgib suunda, mis erineb olulistes joontes kõrgromantismist. Tema rõhutatud intellektuaalsus on sisemine vastuolu romantilise klassitsismiga. Arengu idee muusikas, sageli poleemilise iseloomuga kunstilised ideed ja teooriad kirjutistes. R. Wagner- üks muusikaajaloo keerukamaid isiksusi, helilooja, luuletaja( oma kõigi ooperite libretist), kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, väljapaistev dirigent ja organisaator. Tema ooperiteooria põhiidee : kunstide ühtsus universaalses teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid-(läbikomponeeritud ooper e. muusikalise draama pooldaja.) Muusika olgu viljastatud poeesiast. Traditsioonilise "numbriooperi" asemel tuleb ikka enam ( Beethovenist inspireeritud) sümfooniline arendus, ideaaliks "lõputu meloodia).Oluline osa orkestril, "sümfooniline ooper" ; juhtmotiiv (leitmotiiv) muusikalise sümbolina.
annaabi.ee 
