Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Loobus avamängust, laiendab orkestrikoosseisu jne 2.Wagneri ooperite ainestik! Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Ainestik pärit eepostest, müütidest, muinasjuttudest või ajaloost. Ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Ooperitegelased on traagilise saatusega-kangelased Hukkuvad või peavad hülgama inimeste maailma.
Majanduslikult üsna ebastabiilne (ei leidnud püsivat töökohta). Suri 1791. Aastal haigusesse ja maeti vaeste ühishauda Viini kalmistule. Looming 41 sümfooniat – elurõõmsad ja säravad, kuid esineb ka dramaatilisi jooni ja jõulisi karaktereid 27 klaverikontserti, lisaks veel teisi instrumentaalkontserte Umbes 20 ooperit, kuulsaimad neist “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt” Ooperiloomingus on Mozart geniaalne karakterite looja. Tema ooperitegelased on elutruud, mitmetahulised, sageli vastuoluliste iseloomujoontega. Tegelaste iseloom väljendub ka muusikaliselt. Mozarti viimaseks teoseks jäi vaimulik teos “Reekviem” (surnute mälestuseks), mis jäigi lõpetamata ja selle lõpetas tema õpilane. Ludwig van Beethoven (1770 – 1827) Sündis 1770.a. Saksamaal Bonni linnas. Isa oli õukonnakapellis tenorilaulja ja temalt sai Beethoven esimesed muusikalised õpetused. Hiljem õppis Bonni õukonnaorganisti Neefe juures
annaabi.ee 
