line jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isikliku, lüürilise vaatenurga alt. Tema Leipzigi-aja kantaadid lõppevad lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võis kaasa laulda (sageli ainus koorinumber). Paljud kantaadid on läbinisti seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga, nt "Üks kindel linn ja varjupaik". Kirikukantaatide kõrval on säilinud umbes 20 ilmalikku (nt "Kohvikantaat", "Talupojakantaat"), muus.liselt meenutavad need sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur (paljud neist kirjutas eeltööna oma vaimulikele teosetele). Prelüüdid luteri koraaliga seotud teostest on olulisimad tema koraalieelmängud (-prelüüdid). Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus, mida iga organist peab oskama improviseerida. Bachi prelüüdid on aga sageli ulatuslikud koraalifantaasiad, eredad karakterpalad koraali teemadel, kus muus. iseloomu määrab koraali tekst
barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile. 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: "Kohvikantaat", BWV 211; koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütrer kohvijoomisega. "Talupojakantaat", BWV 212. rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Neid lõi Bach pidulke sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Toomakoolis või tähtsamate linnakodamike auks. Muusikaliselt meenutavad nee sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur. Paljud pühenduskantaadid kirjutas koguni eeltööna oma vaimulikele teostele ning kasutas hiljem mitmeid lõike, eriti kooriosi, kirikumuusikas. 2.4 Helikeele semantika, tsitaadid "Kõnetekstis" peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega)
annaabi.ee 
