"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"
peategelane – vaene mustlasnaine ning kõigi aegade üks enimesitatud oopereid “La
Traviata” (1853), mille peategelaseks on – küll kõrgseltskonna, aga siiski – kurtisaan.
Ooper tekitas suurt kära ja pälvis kõrgseltskonna kriitikanooli, aga võitis ajapikku
publiku südame peategelase Violetta nii sügava inimlikkusega, mis erakordselt
kauni muusikaga sümbioosis on jäänud siiani üheks maailma armastatumaks
ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma
peategelasteks lihtrahva kangelased, kellega inimesed said end samastada ning
neile nende üldinimlikes läbielamistes kaasa elada. See oli aeg, kus üha rohkem
muutus ooper kättesaadavaks üha suurematele massidele ning kus kõrgklassi
aristokraatia arusaamad muutusid üha enam marginaalsemaks. Seetõttu oligi
populaartriloogia niivõrd edukas laiema publiku seas.
Verdi õppis Milanos La Scala teatris cembalisti Vincenzo Lavigna juhatusel, kuna ei