Barokiajastu kokkuvõte
17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine
ansambli- ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite
koolkonnaga Cremonas. Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus.
Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis
"Orpheus" nõudis ta viiuleilt ebatavalisi mänguvõtteid ja muutis pilli väljenduse
tunduvalt värvikamaks. 17. sajandi algul kirjutati viiulile kiriku- ja ooperiorkestris
väga nõudlikke partiisid ja juba enne 1620. aastat on loodud esimesed virtuoossed
soolosonaadid viiulile basso continuo saatel. Sajandi keskel oli viiulist saanud
kammeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill.
Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul ka orkestrimuusikat. Orkestreid võis
kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel,
aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite,
annaabi.ee 
