Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Nende kompositsiooniliseks aluseks oli mingi lihtne
vormiskeem: oluline oli mitte autori kompositsioonimeisterlikkuse, vaid virtuoossuse näitamine.
Variatsioonides ja rondos oli oma kindel vormiskeem, mis aitas virtuoossust ,,koos hoida". Fantaasias olid
selleks teatud retoorilised (,,ilukõnelised") vormelid, mis pärinesid 18. sajandi ,,Tormi ja tungi" ajast (Carl
Philipp Emanuel Bach jt mõju).
Väga palju kirjutati variatsioone populaarsete ooperimeloodiate teemadel. Levinud olid
virtuoosseid seadeid lauludest ja ooperinumbritest. Selliseid seadeid nimetati transkriptsiooniks
(,,ümberkirjutamine") ja parafraasiks (,,teisiti ütlemine", ,,ümbersõnastamine").
Siinjuures peab silmas pidama, et publik kuulas tollal muusikat teisiti kui meie tänapäeval. Esiteks,
kuulajate äratundmisrõõm, kui oli tegemist transkriptsioonide või parafraasidega. Teiseks, võrreldes
tänapäevaga kuulati rohkem muusikalist materjali ja vähem karaktereid
annaabi.ee 
