ESINESID: Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten. Konserdi tegi eriliseks see, et iga vaatuse alguses intro ajal oli oli pool- läbipaistev kangas kus näidati pilte ja videosi, et saalisoliad õigesse meeleollu viia. Igatahes, mu esimene ooperikogemus, vot see Oli elamus. Ma ei oska esituse taset määrata kuna olen konsertmuusika alal päris algaja. Emotsioonid olid tänu heale orkestrile ja toredatele ooperilauljatele just õiged, kuigi enamus sõnadest aru ei saanud, elasin sündmustele kaasa. Need 3,5 tundi möödusid väga kiirelt. Kogu konsert tegi õhtu ilusaks ja pani mõtlema '' miks ma varem pole ooperis käinud?'' Järgmiseks proovin balletti ära :D Tänud lugemast, päikest
vale paljastada. Madeleine otsustab minna ballile inkognito ja kui selgub truudusetus, tasuda samaga. Lõpuks selgub, et Tangolita kutsus Aristide ballile kui oma vana sõbra. Mustafa Beil on seljataga kuus õnnelikult lahutatud abielu ja nüüd armub ta Daisysse ning on valmis astuma järgmisesse abiellu. Pärast suuri segadusi jääb Aristide ja Madeleine abielu õnnelikult püsima. Peaosalised Mart Laur ja Pirjo Püvi, külalisena Vanemuise teatrist, esitasid oma rollid ooperilauljatele kohaselt soliidselt ja väga heal tasemel. Pirjo Püvi esituses meeldis mulle eriti aaria „Toujours L'Amour“. Mulle meeldis väga Juuli Lill oma sügava metsosopraniga, mis tõi külmavärinad ihule. Ta oli diivalik ja suurepärane oma rollis. Minu lemmikuks oli tema esituses kõlanud „La Bella Tangolita“. Subretipaar Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi hoidsid ülal etenduse intensiivsust ja tempot: lauldes, tantsides, veiderdades ja naerutades publikut