Teises vaatuses toimus tegevus Farnese palees.Lava tagaseinas on kolm kahepoolset ust ja akent.Lava keskel on suur laud ja kaks tooli,laual on veiniklaasid-ja pudel,küünlad. Muusika iseloomustus Selle ooperi muusika oli väga meloodiline ja kohati jõuline.Muusika oli äärmiselt sünkroniseeritud tegevusega laval.Orkestrist eristus harf.Muusika oli veidi vähem kõikuvam,et laulja hääle nüansid esile tuleksid.Üldmulje muusikalisest poolest jäi lihtne ja kerge. Tosca oli minu esimene ooperikogemus ja jällegi ei ole mul võrdlusmomenti.Tegevus oli arusaadav kuna subtiitrite abiga sai aru,millest parasjagu kõneldakse.Minu meelest venisid mõned kohad liialt pikale,näiteks oli mitu seika ,kus Tosca lebas lava põrandal ja ei rääkinud minut-paar mitte midagi.Olin väga üllatunud kui pärast etendust avastasin ,et osades olid Eesti näitlejad.Sellele ei viitanud mitte miski,itaalia keel oli neil ladus ja ilma jõulise aktsendita.Eriliselt meeldis mulle need kohad,kus laval toimus väga
Vaataja saab ise otsustada, kas süveneda ooperi süzeekulgu või kiigata vahepeal kulisside taha." ütles Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja, põhjendades miks see ajalooline hetk sündima pidi. Kui mais juba Estonia kontsertsaalis istusin, mõtlesin tihti sellele, kuidas lavatagune elu keeb, sest olin seda ju eelnevalt esietenduse ülekandest näinud."Kolme apelsini" sõnum on väga positiivne ning nalja ja naeru jätkub seal küllaga. See ei ole mitte mingi igav ja uinutav ooperikogemus, mida tavaliselt selle ala võhikud kardavad, sest see erineb "klassikalisest" ooperist palju. See ei olegi ooper selle tavalises tähenduses, vaid nagu muusikadraama, kus muusika toetab jooksvalt tegevuse arengut, mitte ei domineeri ega juhi asjade käiku. Kuigi pean tunnistama, et ka mina ise ei ole tegelikult suur ooperiaustaja, oli "Armastus kolme apelsini vastu" üks äärmiselt suurejooneline ja meeldiv ooperikogemus. Estonias oli väga lahedalt oli kasutatud
AJASTU oli Romantismi lõpp. Esitati Alexandre César Léopold Bizet'i loomingut. Rahvus- PRANTS Ajastu- mitte väga ammu. ESINESID: Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten. Konserdi tegi eriliseks see, et iga vaatuse alguses intro ajal oli oli pool- läbipaistev kangas kus näidati pilte ja videosi, et saalisoliad õigesse meeleollu viia. Igatahes, mu esimene ooperikogemus, vot see Oli elamus. Ma ei oska esituse taset määrata kuna olen konsertmuusika alal päris algaja. Emotsioonid olid tänu heale orkestrile ja toredatele ooperilauljatele just õiged, kuigi enamus sõnadest aru ei saanud, elasin sündmustele kaasa. Need 3,5 tundi möödusid väga kiirelt. Kogu konsert tegi õhtu ilusaks ja pani mõtlema '' miks ma varem pole ooperis käinud?'' Järgmiseks proovin balletti ära :D Tänud lugemast, päikest
Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks ning on olnud saate ,,Kaks takti ette" züriiliige. Tema looming on üpris rõõmsameelne ja kaasahaarav. Head meloodiad. Teemaks Minu jaoks oli see esimene ooperikogemus ning võib ütelda, et jäin rahule. Arvasin, et mul hakkab seal kindlasti igav ja et uni tuleb peale, kuid nii see küll ei olnud. Osatäitjad olid väga proffessionaalsed ja said oma rollidega hästi hakkama. Muusikaliselt midagi väga meeldejäävat ei olnud, muusika oli kuulatav ja kõik sobis hästi kokku aga siiski mitte midagi märkimisväärset. Mul jäi ooperist väga hea mulje ja ilmselt see ei jää viimaseks käiguks. Kindlasti sooviks ka minna
"Carmen" Tänapäeval on Georges Bizet'i ooper "Carmen" üks kõige kuulsaim ooper kogu maailmas, kuid see ei olnud alati nii. "Carmeni" esietendus võeti vastu koguni nii halvasti, et Bizet pidi nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist vaatajat lauljate häälte puhtuse, vapustava tooni ja ka tämbriga.
Giuseppe Verdi Rigoletto - minu ooperielamus Minu esimene peaaegu ooperikogemus Ühel ilusal päeval teatati meile, et läheme kogu klassiga pealinna ooperit vaatama. Enamus meist sellest väga vaimustuses polnud, kuid sellegipoolest veeti ennast kohustuslikus korras kohale. Ooperiks, mida meile näidati oli Rigoletto – Giuseppe Verdi poolt kirjutatud ooperiklassika ning meie saime näha antud tüki peaproovi. Millise mulje jättis ooperiklassika peaaegu etendus mulle, ooperivõhikule? Saali jõudes ootas meid tore vastuvõtt
annaabi.ee 
