Muusika ajalugu barokk
ning küllap ka teha selle toel karjääri. Stockholmi Mederit siiski ei kutsutud ja ka ooperit pole
seal ette kantud. Kahtlusi ei tekita ilmselt aga mitte teose väärtus, vaid pigem tselle liialt
varjamata poliitilised seosed. Nii jäi kuningapaarile pühendatud partituur Stockholmi
kuninglikku raamatukokku oma aega ootama.
Eesti muusikaloos on Mederi ooper suur tundmatu. Raamatus "Muusikaelust vanas Tallinnas"
(Tallinn 1972) on Hillar Saha tekitanud väikese segaduse: ta teab küll ooperietendusest
Tallinnas 1680. aastal, kuid oletab, et teoseks oli Mederi kaduma läinud "Nero", mis
õigupoolest pärineb alles Danzigist. Hiljem pole isegi eesti muusika biograafiline leksikon
(1990) suutnud õigust jalule seada, ehkki "Argenia" partituur trükiti Saksamaal juba 1973.
aastal ning saksa suurim muusikaentsüklopeedia MGG tunneb teost samuti. Tuues nüüd autori
juubelit meeles pidades selle haruldase barokkooperi pooleldi lavastatud kujul avalikkuse ette,
annaabi.ee 
