kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Tulemuseks oli täiesti ainulaadne süntees muusikast, sõnast, tantsust ja lavalisest tegevusest, mille analoogia võib leida Vana- Kreeka antiiktragöödiatest. Oma esimese suurteose kirjutas 17-aastaselt - milleks oli " nõnda kõneles Zarathustra ". See oli kirjutatud baritonile, kolmele koorile ja sünfooniaorkestrile
Aastast 1915 töötas ta draamateatri Kammerspiele kapellmeistrina, hiljem töötas mitmes Mannheimi ja Darstadti teatris. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis oma uudse muusikaõpetamise metoodika järgi, mille põhisisuks oli ergutada lapsi musitseerima laulmise kõrval ka lihtsaid löökpille mängima. Looming Koosneb lavalistest suurvormidest, sealjuures on Orff aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastane. Nii lõi ta uue muusikalise lavateose tüübi, mis seisnes muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Orffi loomingus on väga oluline osa sõna ja muusika seostel. Tähtis on muusika rütmiline külg, mis lähtub peamiselt sõnade rütmist ja muusikalised rõhud tulenevad tavaliselt tekstiaktsentidest. Esimene suurteos on tuntavalt Debussy mõjudega "Nõnda kõneles Zarathustra". Helilooja peateosteks olid lavalised kantaadid.
annaabi.ee 
