EESTI RAHVAMUUSIKA
kaudi saadi väljendada arvamusi, meeleolusid, anda hinnanguid, jutustada lugusid ning
samuti püüti mõjutada ka ümbritsevat maailma. Regilaulud kõlasid alati
kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal, nt põllutööd,
tubane lõnga ketramine ja ka lihtsalt pikkadel talveõhtutel. Regilaulus on alati
esikohal sõnad. Vanimad regilaulud olid lähedased meloodilisele kõnele ning on
kõrvutatavad pigem tänapäevase räpi kui ooperiaariaga. Regilaulude tekstid on vanemas
murdekeeles ning laulu ehituse aluseks on värsirida, mis moodustub mõttelise terviku.
Tavaliselt koosneb rida kaheksast silbist, mis jaguneb omakorda nelja rõhurühma. Sageli
korratakse ja täiendatakse üht mõtet mitme värsireaga, sellist nähtust nimetatakse
parallelismiks. Värsiread ei jagune salmidesse. Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e
algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas.
Leidsin / kirbud / kiiku- / massa,