vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgudesse. Soome järved moodustavad riigi pindalast 10%, suuremaks siseveekoguks on Saimaa järvistu. Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena Kesk-euroopa mäestikes on rohkelt järvi, suuremad asuvad liustikuorgudes
kultuuri arengut. Ehituskunsti keskuseks tõusis nüüd Kiievi asemele Moskva. Kuulsaim seal töödanud itaalia meister oli ARISTOTELE FIORAVANTI. Moskvas kerkis sel ajal Uspenski kirik. Algul oli 1 kuppel, 4 on hiljem juurde ehitatud. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktiivne selgus ja loogika vähenes. Alates 15.saj on säilinud kõrge telgitaolise katusega puurkirikuid nt Kizi saarel Oonega järves. 16.saj ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on peetud Vassili Balzennõi peakirikut Moskvas. See on fantaasiarohke ja toretsev. Ilmalikku arhitektuuri suht vähe säilinud, suur osa kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks. Skulptuur leidis vähe viljelust. Õigeusu kirik ei kiitnud seda heaks. Ümarplastikast ei saa üldse rääkida. 18.Vana-Vene maalikunst. Kõige suuremad saavutused on maalikunstis
annaabi.ee 
