"ooldelt" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

o verbi sg 3. p b-tunnusega vormid, nt saaB, kaoB (vrd saa-saap, kaos – kaop); TARTU MURRE + vaata iseseisvalt juurde!  Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu;  Lõunaeesti keeleala keskne murre;  Siirdeala põhja- ja lõunaeesti murde vahel; Häälduslikud erijooned  Kolmas välde, nt ‘tulli ‘tuli’, ‘jäänü ‘jäänud’;  lühike klusiil nasaalide ja liikvidate järel, nt vigurdega ‘viguritega’, mereld ‘merelt’, ooldelt ‘huultelt’;  diftongide II osis madaldub, lüheneb või assimileerub Q2-s, nt saendest ‘seinadest’, laalan ‘laulan’;  pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2s, nt söönü ‘söönu , oole ‘huuled’;  tärn eü – ei/öi/öü, nt keitmä ‘köitma’, löidse/lõüdse ‘leidsin’;  Q3-s pikk ü diftongistunud, nt üidmä ‘hüüdma’; Morfoloogilised erijooned  de-sisseütlev, nt küläde ‘külla’;