Muinasaeg - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg
veekogudest. Oluliseks asustusüksuseks muutub (üksik)talu, sest sellest ajast on leitud
väga vähe asulakohti)
Kunda kultuuris Eesti aladelt matmispaike leitud pmtselt pole, teistelt aladelt nt Lätist on
leitud ulatuslik Kunda kultuuri aegne kalmistu, mida on uuritud ja leiti, et: tegemist
maahauaga (haud kaevatud maa sisse). Laibad asetatud hauda selili, kaasa pandud erinevaid
panuseid (ripatsid, tööriistad), laste matustel laipadele peale pandud ookrimuld. Hauakohad
paiknesid asulate lähedal.
Neoliitikumi puhul (Narva ja kammkeraamika kultuur) jällegi maahauad, aga hauad paiknesid
juba asulaterritooriumil või mõningatel juhtudel otseselt elamu all. Haud voodertatud okstega,
laiba pea alla pandi puuhalg.
Nöörkeraamika matused ikka maahauad, aga asustusest eemal. Laibad maetud külili, konksus
põlvedega, käed kinni seotud. Mehed maeti vasakule ja naised paremale küljele.