Ülevaade Eesti muinasajast
Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared. Mere
äärde asumine seondub hülgeküttimise alguse ja arenguga. Avastati Saaremaa, Hiiumaa,
Ruhnu. Arvatavasti kohastuti mesoliitikumis aastaringseks eluks saartel.
Eestis puuduvad kindlad mesoliitilised matmispaigad, kuid surnud on maetud maasse
süvendatud haudadesse väljasirutatud asendis, selili, ning sageli kaetud vähemalt osaliselt
kividega. Matused, eriti laste omad olid üle puistatud paksu ookrikihiga e punamullaga.
Mõnel juhul on leitud hauapanuseid ja rõivaste küljes kantud loomahammastest ripatseid.
Samuti on surnutele kaasa pandud tööriistu.
Üldine looduse hingestatus animism. Uskumus inimeste ja loomade vahelisesse
müütilisesse sugulusse totemism.
KÜTTKALURKORILASED JA NENDE TÖÖRIISTAD
Keskmise kiviaja inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Kõige enam
kütiti põtru ja kopraid