Värvulised
kevadel esitavad isased on ilusat laulu puuladvast või kõrgelt ringleval laululennul.
(Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 )
Tuttlõoke
Tuttlõokesel on terav püstine tutt ja kõver nokk. Tavaliselt näeb teda põllumaadel ja
teepervedes, kust ta oma laiu tiibu ja lühikest saba näidates lendu tõuseb.
Tuttlõoke on suurem, kui teised lõokesed. Sulestik on hallikaspruun ülapoolel ookri
varjundiga ja tumedate tähnidega; keha alapool on ookervalge pugualal ja eesrinnal
mustjaspruunide tähnidega.
Talvepoolaastal tuleb tuttlõoke sageli külade ja teede ligidale. Suuremas osas
areaalist, eriti selle põhjapiirkondades esineb tuttlõoke ainult asulate lähedatel
karjamaadel, jäätmaadel, juurviljaaedades, varemete lähedused ning sageli tee
ääres.
Ta toitub putukatest, heinaseemnetest ja mitmesuguste taimede rohelistest osadest.
(Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 )
Kokkuvõte
annaabi.ee 
