Lindude suurus sõltub ka nende elupaigast. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt.Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must.Hiireviu värvus muutub tema elu jooksul palju. Teisel eluaastal on linnu üldtoon ülapoolel pruunikas. Toonid võivad ulatuda tumepruunist roostepruunini. Alapool on ookerjas või pruun tumeda ja heleda põikmustriga. Värvuses võib olla veel punakas- ja ookerpruuni ( Seda seostatakse geograafilise levikuga ). Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun.Hiireviu nokk ja küünised on mustad ning jalad ja vahanahk kollased. Noorlind on üldiselt samasugune nagu vanalind, kuid tema alapool on tavaliselt ilma põikmustrita ja rinnal ning kõhualusel võib olla tume pikitriibutus. Noorlinnu heledad suleääred on silmatorkavamad. Hiireviu tunneb lennust ära eelkõige tema laiade tiibade järgi ja valgelaiguliste ümarate tiibade
on vutid nõudlikud sööda koostise ja kvaliteedi osas. Juba aastakümneid tagasi leiti, et vutitibude vajadused söötade osas sarnanevad ligikaudu kalkuni- ja faasanitibude vastavatele näitajatele. See on mõistetav, sest looduses on kanaliste tibud algul putuktoidulised ja geneetilise pärandina vajavad nende tibud algul suhteliselt rohket loomset proteiini. Paegu kehtivad soovitused vuttide söötmiseks lähtuvad nende toitainetetarbest. Tõud Jaapani ookerpruuni sulestikuga põldvutt 140-150g vaarao lihatüüpi põldvutt sisulselt vutibroilerid 250 g Inglise musta ja valge sulestikuga põldvutt Marmorvärviline põldvutt endises NSVL-s Vuti muna Muna tervistav toime põhineb koostisel, sest ta sisaldab inimorganismile soodsas vahekorras ja kombinatsioonis: vitamiine (A, B1, B2, B12, PP jt) mineraalained (Ca, P, K, Mn, Fe, Cu, Co jt) asendamatuid aminohappeid (lüsiin, tsüstiin, metoniin, trüptofaan jt)
annaabi.ee 
