Nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks Lübecki alabasterreljeefe on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks. Varasema restaureerimise käigus, tõenäoliselt 19. sajandi lõpul on kantslit parandatud, asendatud puuduvaid liiste ja mõned reljeefsed putopead. Samal ajal on kantsel ka üle värvitud. Reljeefe, putopäid ja kõlakatuse figuuri valgendati kriitvärviga. Puuduvaid lehtkullatise fragmente imiteeriti ookerkollase liimvärviga. Uks, trepi balustraad ja konsool kaunistati sinistes - punastes toonides marmoreeringuga. Pilastrid värviti siniseks. 1998 - 1999 viidi läbi kantsli konserveerimistööd. Uuringute käigus teostati värvisondaazid, fikseeriti ja dokumenteeriti kantsli seisukord, teostati laboratoorsed analüüsid pigmentide ja sideaine kindlaksmääramiseks. Uuringutele tuginedes selgitati välja kantsli esialgne värvilahendus, millest ettekujutuse peaks andma juuresolev joonis
Sagedamini vaadeldakse Eestis lumekakksevu detsembrist, teistel aastatel veebruaris ja märtsis . Saagis on esinenud jänes, naarits, nirk, uruhiired, mügri, kaelustuvi, pardid (sinikaerpar ja aul), põldpüü, hall-vares, harakas ja haug.(T. Randla, 1976) III kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on ta eksikülaline. (eoy.ee) Sooräts: II kategooria kaitsealune liik. Umbes haki suurune kakk, tiheda musta kirjaga ja ookerkollase sulestikuga. Sulgkõrvu asendavad nõrgad sulgkühmud, mida kergitab ärevuses. Esinevalt kõrvukast rätsust on tal lühem saba ning kõikuv lend. Mängul laksutab tiibadega, hääl köhiv "käv..käv..käv..". Aktiivne nii öösel kui päeval. Üldpikkus 37 cm. Sooräts on meil väiksearvuline haudelind, läbirändel sage. Elab rabadel, soodel, randniitudel, luhtadel. Esineb pesitsejana ka Saaremaa ümbruse ja Väinamere väikestel meresaartel nind
annaabi.ee 
