Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
Põhjalahe suudmes paikneb Soomele kuuluv Ahvenamaa
saarestik koosneb ligi 6500 saarest, mill üldpindala on 1505 ruutkilomeetrit.
KOKKUVÕTE
Läänemeres võib kogu koosluse jagada kolme piirkonna ranna, vaba vee ja põhja
vahel. Igas piirkonnas on oma elustik, oma toiduahelad. Meres on üldiselt tähtsaks
tootjaks vetikad, tarbjaks selgrootud, lagundajaks bakterid.
Teisalt on Läänemere elukooslus omanäoline. Läänemere elustik erineb järvedest ja
isegi Atlandi Ookenist, kui Läänemerele kõige lähemal asuvast maailmamerest.
Määravaks teguriks Läänemere elukoosluses on soolsus. See on tugevasti suurem, kui
mõnes magevee kogus, aga paljuski madalam kui maailmameres. Säärane veekogu ,
mida mäletatavasti nimetati riimveekoguks, on elamiskõlbmatu enamikule magevee ja
ookeani elustikule. Näiteks kümnetest Eesti magevete teoliikidest on Läänemeres
levinumaid ainult 2. Ligi 200-st Atlandi ookeani põhjaosa karbiliigist leidub
annaabi.ee 
