"ookeaniveetaseme" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

maakerke jätkumine. Pärastjääaegsete isostaatiliste liikumiste tulemusena kerkis maapind alates Antsülusjärve staadiumist Lõuna-Eestis umbkaudu 45 m ja kuni 75 m Eesti põhjarannikul. Randadel esineb sageli rannavalle ja luiteid, millest maapoolsemad ja vanemad on kujundatud nimetatud tektooniliste liikumiste poolt. Maapind tõuseb kiirusega 1,5 mm/aastas Pärnus ja 2, 4mm/aastas Tallinnas ja looderannikul. Globaalne ookeaniveetaseme tõus on 1,7 (±0,3) mm/aastas. Tõusud ja mõõnad on Eesti rannikul ebaolulised. Tavaliselt on veetase talvel kõrgem kui suvel. Eesti rannikul valdavad lõuna- ja edelakaare tuuled, kuid üldiselt on laineenergia väike, sest rannanõlvad on sageli madalaveelised ja rahnudega kaetud. Tormide ajal on lainetegevus intensiivsem ning tormilainetusega võib meretuulte ning madala õhurõhu tingimustes mereveetase tõusta rohkem kui 2 m . Just tormide ajal toimuvad rannikul