Erinevad ajastud
Aegamööda saared kasvasid ja muutusid
püsivamaks, kuni lõpuks kattus kogu Maa pind tahke koorega. Alguses oli koor õhuke ja
ebakindel. See protsess kestab tänapäevani, kui nüüd saab laava välja tungida märksa
harvemini, sest maakoore paksus on küllalt suur.
Tõeliselt jäik maakoor ilmus alles niinimetatud karjala ehk svekofenni kurrutustsükli käigus
1,9-1,7 miljardi aasta eest. Alles siis hakkasid tekkima maakerale iseloomulikud kõrgmäed ja
sügavad ookeanivagumused.
Maa atmosfäär tekkis arvatavasti juba planeedi esialgse tihenemise käigus, seega koos
planeediga. Esialgne Maa atmosfäär erines oluliselt nüüdisaegsest. Valdavateks ühenditeks
olid esialgu NH3, CH4, CO2, HCl, HF, H2O, H2S, N2 ja H2.
Elu olemasolu umbes 3,5 miljardit aastat tagasi eeldab hüdrosfääri olemasolu juba üsna
kauges minevikus. Õhus oli juba varem veeauru, kui maapinnal ja selle läheduses olev kõrge
temperatuur ei võimaldunud veeauru kondenseerumist